Jutlustaja amet kirikus on korraldatud vastavuses ajastuga ja uskkonna tavadega. Reeglina on jumalateenistust või talitust juhtiv vaimulik ühtlasi ka jutluse pidaja, erijuhtudel on jumalateenistusel külalisjutlustaja. Alates apostlite ajast kuni tänapäevani on säilinud tava, et kohalik kogudus või misjoniorganisatsioon läkitab maailma rändjutlustajaid kiriku misjoniülesande täitmiseks (nt dominiiklastest jutlustajavennad). Alates reformatsioonist, kui jutlus tõusis jumalateenistuse keskmesse, on jutlustajale esitatavad nõuded kasvanud.