Sageli vastandatakse praktikat teooriale, mille alla käivat lugemine, õppimine, mõtlemine. Budismis endas selline vahetegemine teooria ja praktika vahel lääne mõttes puudub. Nt põhilised meeleharjutused meelerahu (skr śamatha) ja analüüsiv vaatlus (skr vipaśyanā) hõlmavad nii keskendumisharjutusi kui ka õppimist-uurimist e intellektuaalset analüüsi. Teatud määral võib praktikat pidada kokkulangevaks skr mõistega caryā (tb spyod; hn xing), mis tähendab liikumist, tegutsemist, teostamist, kulgemist kas mingi kindla meeleharjutuse või budistliku eluviisi kui terviku teostamise mõttes.