Võrsed punakaspruunid, roostepruunide või kollakaspruunide karvadega. Lehed hallikasrohelised, võrdlemisi paksud, ovaalsed või äraspidi munajad, ümardunud alusega, tömpja tipuga, 3– cm pikad, mõlemalt küljelt pehmekarvased, pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Õitseb mai teises pooles. Õitsemine kestab 7–10 päeva. Õied kahvatukollased või rohekasvalged, paarikaupa lehtede kaenlas. Mesilased koguvad tema õitelt nii nektarit kui ka õietolmu. Õietolm kahvatukollane. Meeproduktiivsus väike, u 10 kg/ha. Tagab mesilastele massilise esinemise korral elatuskorje. Looduslikult kasvab märgadel ja soostuvatel puisniitudel, mõnikord ka madalsoodel, soostuvates metsades ja lodumetsades. Puudub läänesaartel ja Kagu-Eestis. Haljastuses kasutatakse üksikpõõsastena reljeefi madalamatel ja niiskematel aladel. Sinise kuslapuu marjad on mürgised ja juba mõne marja söömine võib põhjustada kõhulahtisust, suurema koguse söömise korral võivad esineda tõsised mürgistusnähud.
