relation between several concepts sharing certain characteristics and their common designation
the existence of several meanings in a single word
Это интересно
Ilma lingvistiliste teadmisteta on vahel raske eristada homonüüme ja polüseemilisi sõnu. Tuleb arvestada, et homonüümid on täiesti erineva tähendusega sõnad. Nende kujugi võib olla kunagi olnud erinev, aga keele ajaloolise arengu käigus samastunud, nt kakk I ‘leiva- või saiapätsike’ ja kakk II ‘lind’. Võivad olla eri keeltest pärit laenud, aga eesti keeles homonüümidena kokku saanud, nt juura I ‘õigusteadus’ < ld jūra ‘õigused’ ja juura II ‘üks geoloogilisi ajastuid’ < Jura mäestiku järgi Šveitsis. ... Polüseemilistel ehk mitmetähenduslikel sõnadel on aga üks tähendus põhiline ja teised sellega seotud. Nt linnusulg ja kirjutussulg ei ole homonüümid, vaid sulg (sule) on algselt märkinud linnusulge, mis hiljem sai kirjutusvahendiks. Kuigi kirjutusvahendi kuju ja materjal muutusid, jäi nimetus ikka samaks ning sõnal sulg on kaks teineteisega seotud tähendust. Sulg (sule) ja sulg (sulu) on aga homograafid.
Olukorrad, kus ühele vormile vastab mitu sisu, jagatakse leksikoloogias polüseemiaks ja homonüümiaks. Erinevus nende vahel on seal keeleajalooline: kui tähendused on seotud, siis on üks polüseemne sõna, vastasel korral kaks omavahel homonüümset sõna.
Mitmetähenduslikkus on paratamatu juba seetõttu, et keeles olevate ja võimalike sõnatüvede hulk on piiratud võrreldes tohutu hulga tähendustega, mida inimesel on tahtmine väljendada. Uute tüvede juurdeloomist piiravad mälu võimed, vähem häälikstruktuur. Mõnevõrra leevendavad olukorda sõnade tuletamine ja liitmine, milleks eesti keeles on väga avarad võimalused.
