(keeletüpoloogias:) keel, kus ühes sõnas võib olla väga palju süntaktilisi suhteid väljendavaid koostisosi või kus lausel ja sõnal üldse vahet ei tehta (nt paljud Põhja-Ameerika indiaani keeled)
Mõlemad ühendis olevad sõnad käänduvad ja neil võib olla rööpvorme. Siin on esitatud kõige tavalisemad vormid. Vt lähemalt Mitmeosaliste käändsõnade käänamine.
