Filoloogi haridus pidi andma nii ... kirjakeele, õigekeelsuse ja terminiõpetuse kui ka murrete tundmise.
Filoloogia põhiharud on keeleteadus (lingvistika), kirjandusteadus ja folkloristika (rahvaluuleteadus). Uuritavate kultuuripiirkondade alusel eristuvad kulturoloogiaga piirnevad alldistsipliinid nagu klassikaline filoloogia (Antiik-Kreeka ja -Rooma), orientalistika (Lähis- ja Kaug-Ida), romanistika, germanistika, fennougristika jts. Üksikuid keeli ja rahvaid käsitlevad nt inglise filoloogia, vene filoloogia, eesti filoloogia jts. Algselt mõisteti filoloogia all klassikalist filoloogiat. Teistesse kultuuripiirkondadesse laienes filoloogia alles pärast renessanssi. Alates põhiharude iseseisvumisest 18.-19. sajandil kasutatakse terminit „filoloogia“ eelkõige nende ühisnimetajana või interdistsiplinaarsete uurimuste tähistamiseks.
Vene ja slaavi filoloogia. Bakalaureuseõpe. Sisutihe õppekava annab humanitaaria baashariduse spetsialiseerumisega slavistikale. ... arendab analüütilist ja loovat mõtlemist ning valmistab su ette tööks üsna erinevates valdkondades näiteks õpetamise, tõlkimise, kultuuriuurimise, ajakirjanduse, raamatukogunduse ja kirjastamise alal.
Hea teada
Tallinna Ülikooli bakalauruseõppes filoloogiat ei õpetata, Tartu Ülikoolis on ainuke säilinud õppekava vene ja slaavi filoloogia (olemas ka inglise keele ja kirjanduse õppekava, saksa keele ja kirjanduse õppekava, romanistika õppekava, Skandinaavia keelte ja kultuuride õppekava jt).
