fi

papisto

1

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 741118 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • ordineeritud ametikandjate seisus kirikus
Hea teada
  • Kleerus ehk vaimulikkond kui eraldi seisus ehk ordo kujunes välja 3. sajandiks. Selle üheks ajendiks oli rõhuasetus kirikliku liturgia, eelkõige euharistiatalituse sakramentaalsusele, mille legitiimsuseks koguduse keskel oli tarvis vaimulikke, kellel on ordinatsiooniga edasi antud pühitsus (ld munus docendi, sanctificandi et regendi). Ordineeritud vaimulikke hakati nimetama kleeruseks (ld clerus, kr κλῆρος). Sõna tähendas algselt loosi, liisuheitmisega määramist, nagu näiteks Vanas Testamendis määrati preestrid ametisse loosi teel (nt 1Aj 24:5).
  • Seisuslikus ühiskonnas oli kleerusel nende seisusest tulenevaid privileege. Hiliskeskajaks ägenes korrumpeerunud kleeruse vastane kriitika, mispeale kirikukogud ja paavstid kavandasid reforme olukorra parandamiseks. Reformatsioonijärgsed kirikud loobusid kleeruse seisusest ja rõhutasid selle asemel kõigi ristitute ühist preesterlust, kelle seast on välja valitud kohased ametikandjad kirikuelu juhtimiseks, jumalateenistuseks ja kuulutustööks. Vatikani II kirikukogu (1962–1965) tunnistas Jumala rahva kahesugust preesterlust: esiteks kõigi usklike üldist preestriametit ja teiseks teenimisametis preestriseisust.
clergé

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad