õpetus, mille kohaselt ei saa paavst eksida, kui ta kiriku pea ja õpetusameti kandjana väljendab ametlikku seisukohta usu või kõlbluse küsimuses
Hea teada
Katoliku teoloogias esineb paavsti ilmeksimatuse õpetus juba keskajal, tuginedes Jeesuse Kristuse poolt Peetrusele antud tõotusele ja kiriku traditsioonile selle tõotuse tõlgendamisel. Kiriku dogmana sõnastati see siiski alles Vatikani I kirikukogul 18. juulil 1870 vastu võetud dogmaatilises konstitutsioonis „Pastor aeternus”. Paavsti ilmeksimatus ei laiene kõigile tema seisukohavõttudele: tegemist peab olema usku või kõlblust puudutava küsimusega, paavst peab kõnelema ametlikult positsioonilt kiriku pea ja õpetusameti kandjana, väljendades seejuures lõplikku seisukohta, mis on kooskõlas kõigi usklike ühise eksimatu usutunnetusega ja on saanud ka piiskoppide kinnituse. Paavsti ilmeksimatuse väljendamiseks kasutatakse ka ladinakeelset fraasi ex cathedra.
