Palvemajaks võib nimetada igasugust hoonet või ruumi usklike regulaarse kogunemiskohana eri religioonides. See võib olla vaste ka juutide sünagoogile. Nüüdisaegne palvemaja tüüp kujunes vennastekoguduse ja vabakoguduste ülemaailmse levikuga alates 18. sajandist. Palvemajad on sestpeale Eestis laialt levinud. Erinevalt kirikust on palvemaja oma väliskuju ja sisustuse poolest lihtsakoelisem. Palvemaja erineb kirikuhoonest peamiselt selle poolest, et puudub statsionaarne altar armulauatalituse jaoks. Kui vabakogudused pühitsevad palvemajas püha õhtusöömaaega, kasutatakse selleks teisaldatavat lauda. Peipsiääre vanausulised nimetavad omi rikkalikult ikoonidega kaunistatud pühakodasid palvemajadeks ehk palvelateks – olles nn preestriteta vanausulised, ei pühitse nad euharistiaga liturgiat.