Hinduismis asendas puudža veedade -aegse loomaohvri lillede, toidu ja lõhnaainete ohverdamisega ning seostus eelkõige jumala tervitamise või kostitamisega. Kõige lihtsam puudža seisneb lihtsalt jumaluse või pühaku kujutise vaatamises. Puudža võib olla ka pühakoja või -kuju ümber auringide tegemine. Seda võib sooritada nii kodus kui ka pühakojas ning selle eesmärgiks võib olla kas lihtsalt austuse ülesnäitamine või ka palve millegi õnnestumiseks. Džainismis pöördutakse puudžaga tirthankarade poole ja kuna need ei vaja midagi, siis ei sisalda džainistlikpuudža toiduohvrit, samuti ei oodata tirthankaradelt midagi vastutasuks. Budismis tähendab puudža eelkõige austusavaldust Buddha Šākjamunile, kuid ka teistele buddhadele, arhatitele, bodhisattvatele, jumalustele ja õpetajatele. See võib tähendada nii mõttes nende poole pöördumist kui ka tegelikku annetamist. Theravaadas võib puudža olla lihtne lillede ohverdamine ja pühakirjalõikude retsiteerimine; tiibeti budismis kujutab see endast aga sageli keerukat rituaalset tseremooniat, tuntuim on mandala ohverdamine.
