et

pärjatu

1 существительное

Большой словарь EKI 2026

Последнее изменение 05.09.2022

Значения

see, kellele või millele on antud auhind, tiitel vm
Частичные синонимы
Примеры
  • Teist aastat järjest Eesti parimaks käsipallimeeskonnaks pärjatu saavutas 20 minuti jooksul vaid 2 väravat.
  • Parima pillimehe tiitliga pärjatu lõikas tordi lahti.
  • Tänavu on pärjatuks peetavate eelvalikusse jõudnud viie mehe looming.

Формы слова

Тип словоизменения 1

pärjatu pärjatud
pärjatu pärjatute
pärjatut pärjatuid

Этимология данные отсутствуют

Производные слова данные отсутствуют

Поиск

в терминологической базе IATE
Идёт поиск предложений...
Идёт поиск примеров...