Oratoorlaste liikumise rajas vastureformatsiooni ajal 1575. aastal Roomas püha Filippo Neri (1515–1595, kanoniseeritud 1622). Uue ühenduse liikmed olid diötseesipreestrid, kes ei andnud eraldi vaimulikke tõotusi, kuid koondusid ühiselulistesse kogukondadesse ehk oratooriumidesse, mille järgi sai uus ühendus nime. Nende vaimsuses on olulisel kohal esimeste apostlite eeskuju jälgimine ja vaimuliku elu kolme aspekti eriline tähtsustamine: palve, jutlustamine, sakramentide pühitsemine. Igapäevaselt keskenduvad oratoorlased tööle kogudustes, noortetööle, haridusele, heategevusele ja katehheesile. Ühenduse ametlik nimi on Püha Filippo Neri Oratooriumide Konföderatsioon (ladina keeles Confoederatio Oratorii Sancti Philippi Nerii, ametlik lühend C.O.), selle peakorter asub Roomas ja ühendus on esindatud Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aafrikas.
