Tselebrandi roll on seotud sakramentaalse tegevuse, eelkõige armulaua pühitsemisega. See eristab tselebranti liturgist – kui liturg võib olla ka ilmik ja tema roll võib piirduda sõnaliturgia läbiviimisega, siis tselebrandi terminit kasutatakse eranditult vaimuliku tähenduses ja armulaualiturgia kontekstis. Tselebrandi termin on eriti levinud katoliku keelekasutuses – kõik armulauda pühitsevad vaimulikud on seal tselebrandid; kui missat pühitseb mitu vaimulikku, siis nimetatakse missa eest vastutavat vaimulikku peatselebrandiks ja temaga koos teenivaid vaimulikke kontselebrantideks. Protestantlikus terminoloogias on tselebrandil kirikuti ja piirkonniti eri tähendusnüansse, kuid enamasti märgib see armulauda pühitsevat ja mitme vaimulikuga jumalateenistuse puhul selle läbiviimise eest vastutavat vaimulikku.
