otseteejoon sferoidi puhul - kahe punkti vaheline lühim kõverjoon, mille igas punktis jäävad sferoidi normaalid piki joont paralleelseks
Hea teada
Mõiste võttis kasutusele P.-S. Laplace 1799. a. Üldisemalt võttes on tegemist "sirgjoone" mõiste üldistusega kõverruumis (kaugusega kahe punkti vahel Riemanni muutkonnas)
Et geodeetilist joont saab käsitleda sferoidi ja sellise tasandi lõikena, kus tasandi moodustavad sferoidi vertikaalsed normaalid, siis nimetatakse geodeetilist joont geomeetrilistes konstruktsioonides sageli normaallõikeks või ka vertikaaliks. Kõik meridiaanid on niisiis ühtlasi vertikaalid.
Et geodeetilist joont saab käsitleda sferoidi ja sellise tasandi lõikena, kus tasandi moodustavad sferoidi vertikaalsed normaalid, siis nimetatakse geodeetilist joont geomeetrilistes konstruktsioonides sageli normaallõikeks või ka vertikaaliks.
For a geodetic line, the x- and y-coordinates are locations on the surface of the earth. For a planar line, the coordinates are locations on the projected plane.