30 aastat hiljem armastab elurõõmus Asja endiselt Stepani, kuigi noorusromantika on kadunud.
Luuletus "Seletuskiri" on seevastu ju noorusromantika, ning luuletustes "keegi ei maksnud arveid" (lk 38, võib-olla terve kogu parim luuletus) või "vahid ülevalt kupli pealt" (lk 10) näen ma pigem ajas ja ruumis teisenenud sugulust Hando Runneli isamaaluuletustega, mitte niivõrd viimaste aastate sotsiaalkriitikaga.
