Altarilina kasutamisel on kolm eesmärki: avaldada austust altarilauale kui pühimale paigale kirikus, seda kaunistada ja kaitsta. Läänekirikus nimetatakse altarilinaks altarilaua pealmist katet, mis on sageli kaunistatud pitside ja tikanditega. Sellele võivad lisanduda peamiselt altarilaua esikülje varjamiseks mõeldud dekoratiivne altarikate ja armulaua pühitsemise ajaks altarilinale asetatav väike rätik ehk korporaal. Idakirikus moodustab altarilina altarilaua tekstiilide alumise kihi, mis on omakorda kaetud üle kogu altarilaua ulatuva dekoratiivse altarikattega.
Altarilina ei tohiks puududa üheltki altarilt, sest ta näitab, et Issanda laud on kaetud.
Pühapäeval pühitseti Viljandi Pauluse kirikus altarilina, mis on sündinud Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilase Annika Aabi kavandist ning mille tudengid ise on ka valmis tikkinud.