Tavaliselt muneb mesilasema ühte kärjekannu ühe muna, kuid on ka juhtumeid, kus täiesti normaalne ja arenenud mesilasema muneb ühte kärjekannu ka mitu muna. See võib juhtuda noorte, äsja munema hakanud emade puhul ja siis, kui munemise tipphooajal paigutada ema väga piiratud kärjealale (näit Jenteri raamile). Tavaliselt muneb mesilasema tööliskannudesse viljastatud munad, millest arenevad töömesilased, lesekannudesse aga viljastamata munad, millest arenevad isamesilased e lesed. Mesilasema tagakehal paiknevate tundekarvakeste abil teeb mesilasema kindlaks, kas tegemist on tööliskannuga või lesekannuga. Vastavalt tundekarvakestelt saadud impulsile väjutatakse või ei väljutata seemnepaunast spermatosoide. Ühe perioodi jooksul võib mesilasema muneda kuni 30 000 viljastamata muna, kuid millest ümmarguselt 10% arenevad isamesilased. Kevadperioodil, kui hauet toidavad ületalve elanud mesilased jõuab suguküpsesse ikka ainult 5% isamesilastest.
