Esialgu protestantlikes kirikutes, kuid peagi ka katoliiklaste hulgas laiemat kõlapinda leidnud liikumist iseloomustab aktiivne Püha Vaimu andide, eriti tervendamisanni, prohvetliku kõne, võõrastes keeltes rääkimise ja teiste algkoguduses avaldunud andide taotlemine ja nende tähtsuse rõhutamine. Kuigi liikumise pinnalt on sündinud uusi karismaatilisi kirikuid, iseloomustab liikumist pigem karismaatiliste osaduskondade tegevus juba olemasolevate uskkondade sees. Vähem levinud on karismaatiline liikumine õigeusu kirikus.
