Usundilooliselt tehakse vahet eksklusiivsel ja inklusiivsel monoteismil. Eksklusiivne monoteism tähendab resoluutset lahtiütlemist kõikidest teistest jumalustest, usutakse ainsat kõigeväelist Jumalat, kes on transtsendentne ja isikuline. Sellised on kõik aabrahamlikud usundid. Inklusiivse monoteismi ehk henoteismi näiteks on aga usundid, kus kõiki jumalusi nähakse viimselt üheainsa, kõrgeima jumala manifestatsioonina (nt hinduism, sikhism).