Piiblis kirjeldatud imed on Jumala vägevuse ja kirkuse avaldused, need on Jumala tegutsemise märgid ning tunnustähed ehk tunnistused selle kohta, et Jumal pole inimesi unustanud ning et see, kelle läbi need sünnivad (nt Mooses ja teised Vana Testamendi prohvetid, Jeesus, apostlid), täidab Jumala tahet ja tema sõnum on usaldusväärne. Jeesuse imeteod (nt vee muutmine veiniks Kaana pulmas, viie tuhande mehe söötmine, Laatsaruse surnuist äratamine, haigete tervendamine) kinnitasid sõnumit, et ta on messias ja Jumala Poeg. Vägi imetegudeks on üks Püha Vaimu annetest, mida apostel Paulus mainib 1Kr 12:10. Imetegusid tegid apostlid evangeeliumit kuulutades. Ka hilisemal ajal kuni tänapäevani välja on teada palju tunnistusi imetegudest, mis on märgiks Jumala halastusest ja pühadusest. Roomakatoliku kirikus on imetegu üks inimese pühakuks kuulutamise tingimusi.
