Messiaanlik judaism on nüüdisaegne analoog antiikaja juudikristlastele, kes pidasid ennast ühtaegu tõelisteks juutideks, hoides kinni juudi usutavadest ja kultuurist, aga samas ka tõelisteks kristlasteks, tunnistades Jeesust ettekuulutatud Messia ja inimkonna Päästjana. Otsene seos neil liikumistel puudub, messiaanliku judaismi rajajateks võib pidada 19. sajandil Euroopa eri paigus kristlusesse pöördunud juute, kes koondusid eraldi kogudustesse, hoides seal alal juudi usukombeid. Nüüdisajal mõjutab messiaanlikku judaismi tugevalt vabakoguduslik traditsioon, millele on kaasa aidanud 1973. aastal ameerika baptisti vaimuliku Moishe Roseni (1932–2010) asutatud organisatsiooni Jews for Jesus tegevus. Messiaanlikele juutidele on ühine enda identifitseerimine juutidena, Jeesuse jumalikkuse ja Messia staatuse tunnistamine, Vana ja Uue Testamendi võrdselt kehtivaks pidamine, hingamispäeva ja juudi usupühade pidamine, kuid muudes teoloogilistes küsimustes (nt kolmainsus) ja liturgilistes tavades võib nende vahel olla märkimisväärseid erimeelsusi. Judaismi põhivoolud ja Iisraeli riik ei tunnista seda liikumist osana judaismist.
