Öine tunnipalvus on olnud osa nii ida kui ka lääne kloostritraditsioonist algusest peale. Läänes loeti öiseid palveid traditsiooniliselt kella 2–3 ajal öösel, pimeduses enne koidikut. Kui algselt nimetati seda palvust vigiiliaks, siis hiljem kinnistus sellele matutiini nimi. Nüüdisajal on matutiini palveid lubatud lugeda enne magamaminekut või hommikul ärgates, sageli ühendatakse matutiin, laudes ja priim ühtseks hommikupalvuseks. Õigeusus vastab ajaliselt enim matutiinile keskööl või pärast seda peetav keskööteenistus, millel läänekirikus täpset analoogi ei ole. Sisuliselt on selle vasteks idas aga lääne matutiini ja laudest kombineeriv hommikuteenistus, mis on õigeusu igapäevaste teenistuste seas pikim.
