Haudmeta paarumispered moodustatakse tavaliselt spetsiaalsetesse paarumistarudesse. Selleks võetakse tugevatest peredest südapäeval avashaudmega raamid ja pühitakse (mitte raputada!) nendelt noored mesilased sülemikku või otse paarumistarusse. Võimaluse korral tuleks noorte mesilaste otse paarumistarudesse pühkimist vältida, sest mesilased muutuvad rahutuks, ega taha enam ema vastu võtta. Sülemikku pühitud mesilastel lastakse mõni aeg jahedas ja pimedas kohas rahuneda. Sülemikku võib anda kas küpse emakupu või puuriga noore(d) ema(d). Mesilased kogunevad üsna pea kupu või emapuuri ümber ja rahunevad. Rahunenud mesilasi on juba hõlpus vastava kulbiga paarumistarudesse tõsta. Paarumistarud tuleb enne mesilastega asustamist varustada pudersöödaga, sellise arvestusega, et sellest jätkuks kuni ema munema hakkamiseni (u 0,3–0,5 kg). Haudmeta paarumisperede moodustamisel tuleb arvestada, et igas paarumisperes oleks vähemalt 150–200 g mesilasi. Paarumistarud äsjamoodustatud perekestega paigutatakse kaheks ööpäevaks pimedasse jahedasse ruumi. Kahe ööpäeva pärast tuuakse paarumispered õhtu eel välja ja paigutatakse oma kohale, soovitatavalt mõnisada meetrit põhimesilast eemale. Vältida tuleks ka suurte veekogude lähedust. Paarumistarud paigutatakse oma kohtadele korrapäratult, et paarumislennult tagasipöörduvate emade lennusuunad ei ühtiks. Teisel päeval, peale paarumistarude väljaasetamist võib neid ettevaatlikult kontrollida. Kui pereke on hakanud kärgi ehitama, võib arvata, et paarumispere tegemine on õnnestunud. Põhjalikum kontroll võetakse ette 10 päeva pärast paarumistarude välja asetamist. Ka siis tuleb läbivaatus teha kiiresti ja veenduda ainult selles, kas ema on munema hakanud. Peresid, kus ema ei ole veel munema hakanud, tuleb uuesti kontrollida u 5 päeva pärast.
