Tavaliselt toimub see ilusa ilmaga kella 13–15 vahel. Pikemat aega püsinud ebasoodsate ilmastikutingimuste korral võib ema paarumislennule lennata ka hiljem (isegi kella 18 paiku õhtupoolikul) Esialgu teeb mesilasema orienteerumiseks mõned ringid taru läheduses ja siirdub siis isamesilaste kogunemiskohta. Paarumislennul võivad ema saata ka mõned (kuni mõnikümmend) töömesilased. Kui mesilasema läheb paarumislennule vastformeeritud, haudmeta ja väga väikesest paarumisperest, võivad kõik töömesilased koos emaga paarumistarust lahkuda. Sellistel juhtudel võivad mesilased paarumistarusse mitte tagasi pöörduda ja ema koos mõnekümne mesilasega kobardub mõne puu või põõsa oksa külge, kus nad tõenäoliselt hukkuvad, sest ei suuda tagada jahedatel öötundidel vajalikku temperatuuri. Isamesilaste kogunemiskohta lennanud ema hakkab jälitama 300–500 isamesilast. Isamesilased lähenevad emale alt- ja tagantpoolt ja mida saadab omapärane kõrge kaikuv heli.
