Graptoliitargilliidis sisalduvateks peamisteks mineraalideks on savimineraalid, kaaliumpäevakivi, kvarts ja püriit, lisaks põlevkividele iseloomulik orgaaniline aine — kerogeen.
Atmosfääritingimustesse paigutatuna on graptoliitargilliit ebastabiilne — püriidi oksüdeerumine tekitab väävelhapet ja võib viia raskmetallide kandumiseni ümbritsevasse keskkonda, kuhjadesse paigutatuna aga võib rõhk ning hapniku ligipääs orgaanilisele ainele koos püriidi oksüdeerumisel eralduva soojusenergiaga käivitada isesüttimise.
Hea teada
Eestis esineval graptoliitargilliidil on olnud mitmeid nimesid — must kilt, diktüoneemakilt, diktüoneemaargilliit. Kuna tegemist ei ole kildaga (kilt on moondekivim, argilliit settekivim) ja varasemalt kivimile nime andnud graptoliit Dictyonema flabelliforme on täpsustatult Rhabdinopora flabelliformista, siis kasutatakse mõistena just graptoliitargilliiti. Rahvapäraste nimetustena on olnud kasutusel mudakivi ja konnatahvel.
Nimi „diktüoneemakilt“ anti kivimile ajal, kui sealt leiti graptoliidi Dictyonema jäljendeid. Hiljem selgus, et kivimist leitud graptoliit kuulub hoopiski perekonda Rhabdinopora.
