Mesilasema mürginäärmed on mõnevõrra teistsuguse ehitusega ja koosnevad kahest erinevast osast. Üks kujutab endast peenikest niiditaolist moodustist, mis hargneb kaheks lühikeseks haruks. Teine mürginääre on torukujuline, lühem ja tema seinad on kurrulised. Suure mürginäärme sekreet on happeline, väikese oma aluseline. Mürginäärmete väljaviigu ava juures need laienevad ja moodustavad mürgipõie. Noore äsjakoorunud töömesilase mürgipõies on mürki väga vähe ja tema mürgipõis täitub alles vanuses 16–18 päeva. Pärast seda mürginäärmed atrofeeruvad ja mürgi produtseerimine praktiliselt lakkab. Kui töömesilane on oma mürgi kulutanud, taastub see uuesti, kuid tunduvalt väiksemas koguses, kui noortel töömesilastel. Kui töömesilane on nõelanud mõnda soojaverelist, siis jääb tema astel selle elastsesse nahka kinni, mesilane rebib oma astla koos mürgipõiega oma keha küljest lahti ja hukkub.
