Metodismi rajaja anglikaani kiriku preester John Wesley (1703–1791) kuulutus erines anglikaani kiriku õpetusest vaid rõhuasetuse poolest: olulisim usuelus on inimese isiklik suhe Jumalaga, kusjuures Püha Vaim annab inimesele päästekindluse ja aitab elada pühitsuselu ning kasvada täiuslikkuse suunas. Uue liikumise järgijaid hakati nimetama metodistideks nende järjekindla ja regulaarse (metoodilise) pühendumise tõttu Pühakirja uurimisele ja ligimesearmastuse tegudele. Liikumine levis kiiresti nii Briti saartel kui ka Põhja-Ameerika kolooniates ning vaatamata sellele, et Wesley polnud seda soovinud, eralduti 18. sajandi lõpul emakirikust ja moodustati mitmeid iseseisvaid kirikuid. 19. sajandil levis metodism misjonitöö tulemusel laialdaselt üle maailma, eelkõige ingliskeelsetesse maadesse, kuid mujalegi. Suurim metodistide katusorganisatsioon on Metodisti Maailmanõukogu (World Methodist Council), paljusid piirkondlikke konverentse ühendab 1968. aastal loodud Ühinenud Metodisti Kirik (United Methodist Church). Metodistid osalevad aktiivselt nüüdisaegses oikumeenilises liikumises.