Luterluse põhiseisukohad on väljendatud Augsburgi usutunnistuses ja teistes Konkordiaraamatusse koondatud usutunnistuskirjades, mis on luterlike kirikute õpetuslikud alusdokumendid. Luterluse keskmes on õigeksmõistuõpetus, mille kohaselt inimene mõistetakse Jumala ees õigeks ainuüksi armust (sola gratia) ainuüksi usu kaudu (sola fide), sellele ei saa kuidagi kaasa aidata heade tegudega – head teod on vaid usu viljad. Oluliseks peetakse Piibli kui ainsa õpetusliku autoriteedi (sola scriptura) kõigile kättesaadavaks ja mõistetavaks tegemist. Sakramentidena tunnistatakse ristimist ja armulauda, mõningaste mööndustega ka pihti. Suurim luterlikke kirikuid ühendav organisatsioon tänapäeval on Luterlik Maailmaliit (asutatud 1947), kuhu kuulub ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.