Inglismaal 14.–16. sajandini levinud usuliikumine, mis nõudis katoliku teoloogia reformimist, rahvakeelse Piibli kasutuselevõttu ja tagasipöördumist apostlite lihtsa eluviisi juurde
Это интересно
Lollarditeks (sõna täpne etümoloogia on teadmata) hakati nimetama Oxfordi ülikooli teoloogi John Wycliffe'i (surnud 1384) pooldajaid. Tema ideedest lähtudes nõudsid nad ulatuslikke reforme roomakatoliku kirikus. Lollardid panid kahtluse alla katoliku sakramentaalteoloogia, õpetasid jumalikku ettemääratust ehk predestinatsiooni, leidsid armulauda olevat kohasema kirjeldada konsubstantsiooni, mitte transsubstantsiatsiooni kaudu, tunnistasid kõigi usklike preesterlust, eitasid pühapiltide kasutamist, nõudsid rahvakeelset Piiblit ja jumalateenistusi, samuti kirikuvarade maksustamist ja vaimulikelt naasmist lihtsa eluviisi juurde. Katoliku kiriku jaoks oli lollardite liikumine valeõpetus ja neid kiusati taga, kuid lollardid säilitasid oma usu reformatsioonini, mil nad sulandusid protestantluse eri vooludesse. Sarnasuse tõttu mitmete 16. sajandi reformaatorite nõudmistega on neid peetud ka eelprotestantlikuks liikumiseks (sarnaselt näiteks hussiitide ja valdeslastega).
