Liturgilistest värvidest saab rääkida eelkõige kirikuhoones, eriti altariruumis kasutatavate kirikutekstiilide ja vaimulike teenistusriiete puhul. Eri kristlikes traditsioonides, kohati ka piirkonniti on kasutatavate värvide valik ja tähendus erinev, samuti on ajas nende kasutus muutunud. Läänekirikus on peamised liturgilised värvid valge, punane, roheline, violetne ja must, õigeusu ja kreekakatoliku kirikus enamasti kuldne, sinine, violetne, valge või hõbedane, roheline, punane ja purpurpunane. Tavalise aja värviks on läänekirikus roheline ja õigeusu kirikus kollane, paastuaja värvideks on nii läänes kui idas violetne ja must, viimast kasutatakse eelkõige suurel reedel. Sinine on olnud ajalooliselt neitsi Maarja värv – kui idas on see säilinud, siis läänes on see universaalse põhivärvusena käibelt kadunud, säilides vaid üksikutes piirkondlikes traditsioonides.
