Kristluses on mitmetele vanadele kirikutele (katoliku, õigeusu, vanad idakirikud) iseloomulik, et jumalateenistuslikus elus on säilinud ja aktiivses kasutuses keeled, mida inimesed oma igapäevaelus enam ei tarvita. Sellised keeled on näiteks kirikuladina keel roomakatoliku kirikus, kirikuslaavi keel ja koinee mitmetes õigeusu kirikutes, kopti keel kopti kirikutes, vanaarmeenia keel armeenia apostlikus ja armeenia katoliku kirikus, süüria keel paljudes vanades idakirikutes ja idakatoliku kirikutes.