Lefebristideks nimetatakse seda osa katoliku traditsionalistidest, kes koondusid peapiiskop Marcel Lefebvre'i (1905–1991) ja tema poolt 1970. aastal asutatud Püha Pius X Preestrite Vennaskonna (ladina keeles Fraternitas Sacerdotalis Sancti Pii X, FSSPX) ümber. Kui algul tegutsesid lefebristid kirikus siseopositsioonina, siis 1988. aastal pühitses Lefebvre paavsti loata neli vennaskonna liiget piiskopiks ja sattus seeläbi kirikulõhesse. Hiljem on lefebristide ja ametliku kiriku vahel toimunud mitmeid läbirääkimisi nende naasmiseks kiriku osadusse, kuid need on läbi kukkunud. Erinevalt äärmuslikest traditsionalistidest ehk sedisvakantistidest tunnistavad nad Vatikani II kirikukogu (1962–1965) järgseid paavste, kuid leiavad, et alluda tuleb vaid paavstide otsustele, mis ei ole nende hinnangul vastuolus kiriku traditsioonilise õpetusega. 1988. aasta pühitsustega mittenõustumise tõttu eraldus lefebristide liikumisest Püha Peetruse Preestrite Vennaskond (ladina keeles Fraternitas Sacerdotalis Sancti Petri, FSSP), mis on üks suuremaid paavsti alluvuses tegutsevaid traditsionalistlike vaimulike ühendusi.
