Bilateraalsümmeetrilisus avaldub sama kojapoolme mõttelise telgjoone suhtes. Kojapoolmed on sageli erineva suurusega ja võivad koosneda kaltsiumkarbonaadist (Craniiformea ja Rhynchonelliformea) või kaltsiumfosfaadist (Linguliformea). Brahhiopoodid elavad tavaliselt merepõhjale vm substraadile kinnitununa (jala e pediikli abil), võivad elada ka vabalt pinnasel, tsementeerununa või pinnasesse kaevununa (nt Lingula). Brahhiopoodid on filtertoidulised, toitumis- ja hingamisorganiks on lofofoor e käsihaare. Teada alates Alam-Kambriumist tänapäevani, Eestis alates Kambriumist, väga arvukad Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides. Olid Paleosoikumis väga arvukad (teada rohkem kui 3000 fossiilset liiki), tänapäevaks on nende arvukus tugevalt vähenenud (tänapäevaseid liike u 100 kandis). Jaotatud kolme alamhõimkonda: Linguliformea, Craniiformea ja Rhynchonelliformea.