Jumalateenistuse lõpuriitusel, mis valmistab kirikurahvast siirduma sakraalsest ruumist profaansesse, on mitu eesmärki: (a) Jumala tänamine tagasivaates, (b) lõpuõnnistus ja rahu soovimine, (c) usklike läkitamine teenima Issandat maailmas. Läkitamise tava on pärit ristiusu esimestest sajanditest. Idakirikus, kui diakon on lugenud lõpetuseks tänuekteenia, ütleb preester: „Lähme välja rahuga!“ (ἐν εἰρήνῃ προέλθωμεν) ja loeb ambonitaguse palve, millele järgneb lõppõnnistus. Rooma riituses öeldakse fraas „Ite, missa est!“ (ütluse üks tähendusi on usklike lähetamine, mida rõhutab eriliselt variant: „Ite, ad Evangelium Domini annuntiandum“). Luterliku kiriku läkitamissõnad on „Minge Jumala rahus“ või „Minge rahuga ja teenige Issandat rõõmuga!“, millele kogudus vastab: „Tänu olgu Jumalale!“
