Termin „kvadriiga” tuleneb roomlaste neljahobukaariku nimetusest. Eksegeesi puhul kasutati seda sõna nelja tüüpi tähenduse eristamiseks. Origenes (u 185–254) tegi vahet Pühakirja ihulise (somaatilise), hingelise (psüühilise) ja vaimse (pneumaatilise) tähenduse vahel ja ladinakeelsed eksegeedid (Augustinus, Cassianus ja Eucherius) tuletasid sellest kvadriiga. See jäigi suuresti teoreetiliseks eristuseks, sest eksegeedid (ka keskaegsed eksegeedid) keskendusid peamiselt kahele tähendusele – sõnasõnalisele ja kujundlikule, mis oli omakorda kolmekordne (allegooriline, tropoloogiline ja anagoogiline). Kuulsaks on saanud ütlus Littera gesta docet, quid credas allegoria, moralis quid agas, quid speres anagogia (kirjatäht õpetab, mis on toimunud, allegooria näitab, mida uskuda, moraal annab juhised, kuidas toimida, anagoogia suunab, mida taotleda [s.o meie saatust]).
