Apostlite tegude raamatu 11:26 järgi hakati Kristuse järgijaid esmakordselt nimetama kristlasteks Antiookias. Kiriku tagakiusamise sajandeil oli enese nimetamine kristlaseks ühtlasi oma usu tunnistamine ning sellest loobumine Kristuse salgamine, mida väga paljud polnud nõus tegema isegi surma ähvardusel. Et kristlasi nimetatakse eesti keeles ka ristiinimesteks ei viita esmajoones Kristuse ristile, vaid tuleb keeleajaloolisest arengust, kus sõna „rist“ on kujunenud Kristuse lühivormiks, mistõttu ristiinimene on sama mis Kristuse inimene.
