nähtus, kus naised ja vähemusrühmadesse kuuluvad inimesed saavad sagedamini juhipositsiooni raskustes oleva organisatsioonis, kus läbikukkumise oht on suurem
Good to know
Intersektsionaalse lähenemise järgi ei toimi klassikalised rõhumise vormid, näiteks seksism, rassism, homofoobia jms eraldiseisvalt, vaid koos. Näiteks võib vene emakeelega naine, kellel on puue , kogeda tööle kandideerimisel korraga nii seksismi, kodukeele põhist eelarvamust kui ka suutmissurvet (ehk eelarvamusi puudega inimeste suhtes) – ta võib jääda kõrvale mitte ainult „naisena” või „kodukeele tõttu”, vaid just nende tunnuste koosmõjus, mis tekitab temale spetsiifilise ja teistsuguse ebavõrdsuse kui vene emakeelega mehe puhul või eesti emakeelega puudega naise puhul.
Klaaskuristiku mõiste on levinud ärist edasi poliitikasse: naised tuuakse valitsusjuhtideks või teistele vastutusrikastele poliitilistele kohtadele kriisiolukorras. Märkimisväärseks näiteks on Islandi panganduskriisi lahendamine, kus 2008. aastal asus riiki ja finantssektorit juhtima mitu naissoost poliitikut ning finantseksperti. 2016. aastal asus Suurbritannia valitsusjuhiks Theresa May, kui naelsterling hakkas pärast Brexitit langema.
The glass cliff describes situations in which women or minority leaders are appointed to senior roles during times of crisis, when the likelihood of failure and public criticism is especially high.
