fi

kivisikiö

1

Erialasõnastikud

Mesindusleksikon

ID 481374 Viimati muudetud 22.12.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • mesilashaudme seenhaigus, mille tekitajaks on seen Aspergillus flavus
Hea teada
  • Hukkunud vaglad on kõvad ja ei tule kärjekannu seina küljest lahti, mistõttu mesilased katavad hukkunud vaglad tihti taruvaiguga. Haigustekitaja võib nakatada ka täiskasvanud mesilasi, ning võib olla kahjulik ka inimestele.Uuem venekeelne kirjandus soovitab raviks kasutada mükosooli. Mükosooli väljastatakse 150x25x2,5 ravimiribadena. Ravimiribad paigutatakse kevadperioodil (enne peakorjet) haudmekärgede vahele (1 riba iga 6 mesilastega asustatud kärje kohta). Ravi korratakse, 6-7 päeva möödumisel, või kui mesilased on ravimiribad pesast kõrvaldanud. Haigustunnustega perede tarulangetis põletatakse. Ravi tuleb lõpetada kevadise kasutamise korral , mitte hiljem, kui 2 nädalat enne peakorje algust
  • Eestis esineb harvem, kui lubihauet. Hukkunud haue on kõva ja ei tule kärjekannu seina küljest lahti, mistõttu mesilased katavad haudme tihti taruvaiguga. Vanemas kirjanduses ravi ei soovitata, vaid kivihaudmesse nakatunud pered tuleb hävitada ja inventar põhjalikult desinfitseerida. Haigustekitaja võib nakatada ka täiskasvanud mesilasi ning võib olla kahjulik ka inimesele. Venekeelne uuem mesindusalane kirjandus soovitab ka kivihaudme raviks kasutada mükosooli. Ravi viiakse läbi samamoodi nagu lubihaudme ravigi. Eestis nimetatud ravimit kasutatud ei ole, mistõttu puuduvad ka praktilised soovitused ravi läbiviimiseks.

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad