Traditsiooniline kristlik kirikumaks oli kümnis, mida on kogutud nii naturaalmaksu kui ka rahamaksuna ja mis moodustas tavaliselt umbes kümnendiku kirikuliikme põllumajandustoodangust või sissetulekust. Nüüdisajal on enamikus riikides kohustuslik kirikumaks asendunud vabatahtliku liikmeannetusega, kuid osas maades kogub riik endiselt maksu riigikiriku(te)le või selle riigi peamistele uskkondadele. Nüüdisaegne kirikumaks ei ületa reeglina 2% inimese maksustatavast tulust, selle määr võib sõltuda ka tema sissetuleku suurusest, ja selle tasumine on kohustuslik vaid nende kirikute liikmetele, kelle heaks riik maksu kogub. Näiteks Soomes tasuvad kirikumaksu luteri ja õigeusu kiriku liikmed, Austrias ja Saksamaal katoliku ja peamiste protestantlike kirikute liikmed. Lisaks otsesele kirikumaksule võivad riigid toetada kirikuid ka kaudselt, suunates näiteks mingi osa eraisikute või ettevõtete tulumaksu laekumistest kirikutele.
