Torn ei ole kristliku pühakoja arhitektuuris liturgiliselt oluline element ning ei kuulu vältimatult kiriku juurde. Küll aga on kirikutornile antud märgilisi tähendusi, näiteks on see ülespoole pürgimise sümbol, osutab sõrmena taeva poole kui meeldetuletus Kõigekõrgema kohalolust, annab esteetiliselt kauni ehitisena au Jumalale ning tunnistust koguduse pühendumusest või ka tähtsusest, rikkusest jne. Kirikutorn on sageli ühtlasi kellatorn. Ajalooliselt olidki esimesed kirikutornid kirikuhoonest eraldi ehitatud kellatornid (kampaniilid) 6. sajandi Itaalias. Kirikutornide kuju, kõrgus, arv jne võib suuresti varieeruda.
