Kerügmaatilise teoloogia keskmes on uustestamentliku kuulutuse ehk keerügma ajas muutumatu tuum: Jeesus Kristus, kelle elus, surmas ja ülestõusmises on Jumala päästeplaan lõplikult täide viidud. Kerügmaatiline teoloogia on olemuselt eksistentsialistlik, rõhutades, et keerügma ajalooline sisu taaselustub kuulutamise kaudu olevikus ning kõnetab inimest tema konkreetses elusituatsioonis. 20. sajandi evangeelses teoloogias on kerügmaatilise mõttesuuna järjekindlaim esindaja Rudolf Bultmann (1884–1976), kelle meelest tuleb keerügma demütologiseerida, st vabastada Uue Testamendi müütilise maailmapildiga seotud kujutlustest ning sõnastada ümber tänapäeva inimesele kõnekasse keelde. Kerügmaatilise teoloogia printsiibid on leidnud kõlapinda ka mitmete katoliiklike teoloogide seas, kes asetavad kristlike usutõdede seostamise igapäevaeluga ettepoole teoloogilistest mõttespekulatsioonidest.
