Kärjepõhi valmistatakse kvaliteetsest mesilasvahast. See peab olema tugev, et ei veniks välja pesas oleva temperatuuri ja mesilaste raskuse mõjul. Kärjepõhja tugevus oleneb vaha kvaliteedist ja kärjepõhja paksusest. Tavaliselt on ühes kilogrammis 12–14 lehte kärjepõhja. Väiksem on väljavenimise oht mõni aeg (1–2 kuud) seisnud kärjepõhjal. Teadaolevalt võttis kärjepõhja esimesena kasutusele saksa mesinik Mering 1850. aastal. Esialgselt kinnitas Mering raamide ülemiste liistude külge siledad, mõne sentimeetri laiused vaharibad. 1868. aastal võttis kasutusele puidust väljanikerdatud stambi, mille abil vajutas pehmesse vaharibasse kärjekannu põhja kujulised süvendid. Kulus veel palju aastaid, enne kui Meringi tehtud leiutis leidis laialdast kasutamist mesinduses.-kasutatakse abivahendina kärjepõhja raamimisel kärjerattaga.Töötamisel laud niisutatakse, et kärjepõhi ei kleepuks laua külge, seejärel asetatakse lauale kärjepõhja leht, sellele traaditud raam ja sulatatakse traadid kärjepõhja sissekuuma kärjerattaga.
