Katoliku kirik näeb ennast põhinevana apostlikul pärimusel, mis hõlmab nii apostlikku järjepidevust kui ka apostlitele ilmutatud tõdede ustavat alalhoidmist. Kirik tunnistab seitset sakramenti ja allub Rooma piiskopile ehk paavstile. Katoliku kirik koosneb kahest suurest harust: valdavalt kunagise Lääne-Rooma riigi aladel välja kujunenud ladina kirikust, mis oli kuni reformatsioonini samatähenduslik läänekirikuga, ja hiljem ennast paavsti autoriteedile allutanud 23 väiksemast kirikust idakristlikus traditsioonis, mida tuntakse idakatoliku kirikutena. Katoliku kirik on enam kui ühe miljardi liikmega ka maailma suurim kristlik kirik. Enamik teisi läänekristlikusse traditsiooni kuuluvaid kirikuid, s.h protestantlikud ja vanakatoliku kirikud, on iseseisvunud just katoliku kirikust, täpsemalt selle suurimast osast ehk ladina kirikust. Roomakatoliku kirikuks nimetatakse enamasti kogu katoliku kirikut, kuid see võib tähendada ka ainult ladina kirikut, eristamaks seda idakatoliku kirikutest.
