kompositsioonitehnika, mille puhul heliteose loomise aluseks on 12-heliline seeria ehk rida, mis sisaldab vabas järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 heli. Tingimuseks on, et ükski heli ei tohi korduda enne kui kõik 11 on kõlanud. Esimest korda kasutas seda tehnikat A. Schönberg oma teoses „Viis klaveripala" op. 23 (1923). 12-helilist seeriat võib kasutada neljal kujul: algkujul, tagurpidi (vähikäigus), inversioonis/peegelkujus ja peegelkuju vähikäigus