Munejateks on tavaliselt töömesilased (vääremad), keda võib olla kuni paarkümmend. Kuna töömesilaste tarbeks ehitatud kärjekannud on madalamad kui lesekannud, kaanetatakse viimased kinni kõrgemalt, kusjuures kaanetis moodustaks nagu küüru. Sellest arvatavasti ka haudme nimetus. Küürakhaue võib esineda peredes, kus on paarumata ema. Ka vana ema, kelle spermatagavara on lõppenud hakkab munema viljastamata mune. Viljatamata munade munemise põhjuseks võib olla ka vigastatud ema. Suveperioodil, kui pere on mingil põhjusel kaua ilma emata olnud, hakkavad seal munema töömesilased e vääremad. Töölistest arenenud vääremad munevad mitu muna ühte kärjekannu või kärjekannu seintele. Pere, kus on munema hakanud vääremad, ei taha enam ema vastu võtta. Sellise pere abistamiseks on kaks võimalust a) kui pere on veel piisavalt tugev, anda pesa äärepoole (kus puudub haue), küps emakupp; b) ühendada vääremaga pere mõne teise perega.
