et

kõnekeel

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 19.09.2025

Meanings

1
igapäevases suhtluses (nii kirjas kui ka kõnes) kasutatav, ametlikust keelest vabam keel
Synonyms
Similar meaning
Usage examples
  • Kirjanik kasutab ohtralt kõnekeelt ja slängi.
  • Kursustel õpitakse kõnekeelt, grammatikat ja sõnavara.
2
suulises kõnes kasutatav keel, suuline keel (vastandatuna kirjalikule keelele)

Translations

Usage examples
  • Esseele järgnenud vestluses küsitles Annelit mitu õpetajat, kontrollides tema kõnekeele oskust.
  • Vägisõnade kasutamine kõnekeeles ja trükisõnas on inimese alateadvuslike tungide emotsionaalne väljendus.
  • .. prantsuse keele valdamine kuulus .. igati hea tooni juurde ja mõnes perekonnas oli prantsuse keel koguni kõnekeeleks.
Tänapäeva võru kõnekeeles kipub kõrgenenud keskkõrge vokaal asenduma ülipika kõrge vokaaliga.
19. sajandi algupoolel lähendasid herderliku vaimuga baltisaksa estofiilid ning eesti keeleteadlased eesti kirjakeelt maarahva kõnekeelele.

Terminological databases

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 600704 Last modified 14.08.2023
View dataset
View dataset
Domain literature
  • igapäevase elu keel, normikirjakeelega võrreldes vabam

Word forms

Inflection Type 13

kõnekeel kõnekeeled
kõnekeele kõnekeelte
kõnekeelt kõnekeeli

Etymology not available

Related words

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component not available

Compounds with search word as first component not available

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...