Jansenism kujunes välja reaktsioonina humanismile ja jesuiitide molinistlikule teoloogiale. Seda iseloomustas eelkõige pessimistlik antropoloogia, usk inimloomuse täielikku rikutusse, mis muutis vaba tahte sisuliselt võimatuks. Jansenismi mõjutas tugevalt Augustinuse (354–430) armu- ja predestinatsiooniõpetus. Vool sai nime hollandi teoloogi Cornelius Janseni (1585–1638) järgi ning levis peamiselt Madalmaades ja Prantsusmaal, selle üks tuntumaid pooldajaid oli filosoof ja füüsik Blaise Pascal (1623–1662). Roomakatoliku kirik mõistis jansenismi korduvalt hereesiana hukka (1653, 1713), mis tõi kaasa jansenistide tagakiusamise Prantsusmaal ja nende eraldumise omaette kirikuks Hollandis (Madalmaade Vanakatoliku Kirik).