Ühele ekstensioonile vastab tavaliselt mitu intensiooni. Intensionaalsus (intensionality) on keelte omadus, mis sõltub keele kasutamisest. Intensionaalseteks nimetatakse kontekste, milles ei kehti vastastikuse asendamise printsiip. Sellise konteksti osutus on sõltuvuses mitte asjade objektiivsest seisust, vaid subjekti vaatepunktist (teadmistest, kahtlustest, usust jms). Intensionaalsed kontekstid on teatud modaalsed ja kõik epistemoloogilised kontekstid, arvamuse kontekstid, samuti otsene ja kaudne kõne. Vt ekstensionaal, ekstensioon.
Semantiline mõõde nii tähistab kui denoteerib (nimetab, osutab): Morris eristab siin designaati (hiljem nimetab selle signifikaadiks), mis on märgi üldiseks tähenduseks, ja denotaati, mis on seotud konkreetse objektiga. Selle mõistepaariga seondub teine paar: intensionaal - semantiliste tunnuste kogum, (mis on tänapäeva semiootikas siduv lüli tavakeele semantika „võimalike maailmade“ ja ilukirjanduslike maailmade semantika vahel), ning ekstensionaal - välismaailma objektide kogum, mis on määratletav oma tunnuste kogumina. Ekstensionaalid on olulised just igapäevakõnes [...].
