Meie ideaalide ainus olemuslik alus, kuju ja nende käsituse võti on indolents, millele juba 19. sajand oma väsimuse aastail andis ka kultuurilise tähenduse.
Need elu- ja kroonuläheduslikud üleskutsed äratasid parodeerimiskihku ning seda vastandust võimendati estetismi, dekadentsi, indolentsi ja sajandialguse sümbolismi hoiakute markeerimisega.
