Inkardinatsioon märgib vaimuliku vastuvõtmist kindlasse jurisdiktsiooni kiriku sees, mis tagab, et iga vaimulik vastutab konkreetse ülemuse ees. Nii kuulub iga tavavaimulik kindlasse piiskopkonda ja allub selle piiskopile, munkvaimulikud kuuluvad aga kindla kloostri või ordu koosseisu ja alluvad selle ülemale. Kuigi termin pärineb roomakatoliku kanoonilisest õigusest, kehtib sama põhimõte enamikus kristluse harudes nii lääne- kui idakirikus.
